Meet Bob

Hei, mina olen Bob, Tavaline Kaisujäänhes Tudukaltsude perekonnast . Sündisin ühest vanast T-särgist, ja ikka selleks, et mind saaks närida, tirida, lutsutada, nätsutada, venitada, kaissu võtta, pähe tõmmata, ja muud mis pähe tuleb. Olen nimelt ülimalt kannatlik ja ülimalt pehme, ja mulle meeldib väga oma sõbra Raianiga mängida

Mängumaa

Lapse sündides muutub inimeses nii mõndagi. Enam ei ole sinu maailma keskpunkt sina ise, vaid hoopis keegi pisike ja vigisev olevus, kes suudab end vaid loetud sekundite jooksul sinu südamesse sisse seada ning vähimagi pingutuseta panna sind vabatahtlikult keerama end mitmesse keerdu ümber ta väikese sõrme. Ja igas nokitsejas toob ta esile veel suurema soovi midagi talle ise teha, eriti kui tulijaks on tüdruk, oh neid sitse-satse-kleidikesi-roosamannat. Njah. Mul ei ole tüdruk. Ma ei ole mitte milligrammi võrragi kurb selle pärast, küll aga tuleb siis midagi märksa maisemat välja mõelda. Ja mina tahtsin teha pojale tegelustekki, ise. No ja kui mõeldud sai, siis tegin ka. Aega võttis umbes-täpselt 2,5 kuud, valmis sain 2 päeva enne 4 kuuseks saamist, mis on aeg kus hakkab väheke huvi ka juba tundma ja on nõus ka kõhuli olema. Mõõdud umbes 120x120 kokku, oleneb kust mõõta, pilditükid 15x15cm, vahel kahekordne vatiin, nii et paks ja pehme. Suurem mees peres ütleb selle kohta "mängumaa"

Tegevust pakuvad pildikesed:

• 4 klappi- nööbiga, trukiga, krõpsuga, paelaga


• Paksu niidiga tikitud tigu, katsudes reljeefne


• Villane kass, saba käib kõhu peale krõpuga kinni


• Lukk tõmbamiseks, pael sidumiseks ja nööbid katsumiseks


• Jänku (jakilt lõigatud) käe all triibulisel kangal, nööbid


• Karvane mõmmi


• Paeltepundar, saab sikutada ja sasida


• Liblikas krõbisevate tiibadega, pehme pea ja keerdus tunnaldega


• Leht, mille äär lahti ja selle all pehme lepatriinu (kummiga lehe all kinni)


• Pehme uss, kahest kohast kinni, jääb sang


• Laev, lipp lahtine, puri kinni vaid nurkadest


• Puhh ja tiiger (kilejas pilt, kombelt lõigatud)


• Pehme pall, kummipaelaga lapil kinni (saab eemaldada), sees nööpidega üllatusmuna kõrisemiseks


• Seen, täpid reljeefsed, krae lahtine, tüllist


• Nimetähed, kinni keskelt krõpsuga ja ülevalt nööbiga. Tulevikule mõeldes siis eemaldatavad


• Puud, ühel reljeefsed mummud, teisel lipsud


• Pehme lill


• Vildist lammas, rippuvate nöörist jalgadega


• Pehme päike lahtiste kiirte ja nööpsilmadega


• Auto nööpidest ratastega


• Kroogitud lilled nööpidest südamikega

Eks norida oleks, eriti teki äär, mis on täiesti ebaühtlane, tagune, mis mõnest kohast on kortsus, ja teping, mis pole kõige korrektsem, aga olen siiski rahul. Olen siia sisse pannud kõik head mõtted ja armastuse poja vastu, ja see vast ongi kõige olulisem. 5 päeva kasutamist tähendab ka pojapoolseid täiendusi. Piimaplekkide ja tatiradade näol põhiliselt :D
Mängupiltide tegemisel on kasutatud päris palju vanu riideid või mingeid kangajäägi lõppe, riietelt lõigatud nööpe, lukk jne, nii et veidi jälle taaskasutust

Pojale eelmisel aastal

Mõned asjad mis veel eelmisel aastal said pojale tehtud:
Kootud komplekt

Müts trikotaažist voodriga - kindad - sokid

Heegeldatud tekk vankrisse ja turvahällis pealepanemiseks, suurus u 50x65cm, taga kahekordne flanell

Esimene vasikas...

... pidi tihtilugu aiataha minema, tea kas see kehtib ka esimese postituse kohta?

Siin on igatahes kombe, mille õmblesin oma pojale, ning millega ta tuli haiglast ka koju. Selga mahtuski umbes kuu ainult. Pehme ja karvane, sees trikotaažist vooder. Saba oli ka :)
Kuna mul lõiget polnud, tegin suvalise toakombe järgi umbes, seepärast ka varrukad nii pikad, aga ega ta midagi haarata nagunii veel ei tahtnud :)